lugusid lastele ja (eriti) laste vanematele

uba

mõni minut tagasi

ma nägin lohemadu

rõõmsalt saba liputas

kui kivi alla kadus

varsti välja pistis pea

ja naeratas nii lahkelt

küsis kas saaks laenata

ma talle hetkeks kahvelt

pärast küsis teisegi

ja lusika ja noa

heitis kõik nad põrandale

lisaks ühe oa

uba oli jutukas

ja rääkis asja sisu

lauanõud kui kukuvad

su juurde sõpru kisub

ja kui mingil põhjusel

te kohtuda ei saa

hea on siiski mõtelda –

sa pole üksinda

heatahtlik elevant

heatahtlik elevant

portselanipoes

tahtis olla viisakas

sest nõnda oli moes

tahtis olla avatud

ja huvi tunda katsus

ei saand aga arugi

kui poe puruks tatsus

ummisjalu põgenes

ei aidand tahe hea

portselanis elevandid

elama ei pea

kaksteist ahvi

elas puuris kaksteist ahvi

hoidsid ikka korda ranget

tegid vastamisi trahvi

vaigistasid isu kanget

isu oli tõesti kange –

rippus laes ju kimp banaane

kõik sest kiusatusse langeks

krutiks kättesaamisplaane

aga meie kaksteist ahvi

hoidsid ikka korda ranget

tegid vastamisi trahvi

vaigistasid isu kanget

vahel viidi mõni ära

asemele toodi teine

sellest tõusis kõva kära

puurilaest kui paistis eine

seda ükski ahv ei tea

milleks hoida korda ranget

üksteist trahvima miks peab

aga ammu lasti, et

vaigistada isu kanget

kõigil kaela külma vett

sassis kass

uudishimu tappis kassi
toppis nina kus ei passi
kõik ta elud saivad kõksu
ära kooles rotilõksu

kes see käskis meie kassi
minna sinna kus ei passi?
kassil passib püüda hiiri
mitte lasta üle piiri
kasuahnet uudishimu
sahvris teha rasvaimu
munakorvil koorepütil
pole asja hiirekütil
pista nahka juustuviilud
rammusamad singisiilud
ja et sellest on veel vähe
tagatipuks lõksu läheb
kass on kass ei ole rott
selles küll on selge sott
kui ta teod on roti nägu
sekkub mängu kellakägu
taevataadi köögiseinal
laulab talle kiiret leina

selle eest kes teeb mis passib
seitse elu. nagu kassil

värss ja värss

mõni värss see jääbki lihtsalt värsiks

nagu mõni härjavärss ei suureks eales saa

mitte seda et neid elu karmilt pärsiks

lihtsalt liha tahaks vahel süüa ka

mõni luuletus ei kasva iial luuleks

veelgi vähem antud lauluks saada šanss

mitte sellest et neid kunagi ei kuuleks

lihtsalt kurakätt läks saatuse pasjanss

mõni mõte iial kätt ei suru teoga

mõned teod on jäänud karpi juba eos

mitte seda et on tegu surnud reoga

lihtsalt mõne jaoks on kindlam see mis peos

mõni värss see jääbki lihtsalt värsiks

mõni luuletus ei lauluks muutu eal

mitte seda et neid elu karmilt pärsiks

lihtsalt kõndijaid ei olnud

Selle raja peal

dilemma

  

Tea ei tea

mis on tea

inglis keeles

küll on pea!

see on tee

mis tassi sees

see ei ole

majonees

Tea ei tea

kas tee on hea

Teo ei tea

mis teinud Tea

kas on tassis

kohvi hea

või on halb

kuid jooma peab

tagurlane

tagurpidi ilmas

olen pahupidi

ilma pean silmas

hoopis isepidi

miski mis on vahel

kahe minu silma

kõditab, ei lase

kombata maailma

tajumise võimest

olen vahel ilma

olen täitsa vahel

pinnud peas ja silmas

nastik (üldse mitte vastik)

elas nastik

polnud vastik

üldse tema tegumood

sile ülikond – elastik

sobib eluks keset sood

päiksejänkud teinud pesa

põskedele kahel pool

nii ta elas pisitasa

kuni tulid uued lood

tulid lapsed

järve äärde

rõõmsal meelel suplema

vesi pole üldse vastik

hoopis mõnus

kuni nastik

sattus sekka uitlema

keegi hüüdis: maduuss!

nastik oli täitsa kuss

emmed läksid väga närvi

issidki ei säästnud värvi

karjumise raskes töös

lapsed välja padavai!

kust see nuhtlus siia sai?

maod on kurjad, väga õelad

ruttu välja, muidu nõelab!

nastik, väike pisar kurgus

siiski pead ei lasknud norgu

vaadake, ma olen hea

kartma lapsed mind ei pea!

mina pole üldse vastik

ega minu veli rästik

kel küll põses mürki on

kartma peab meid hoopis konn!

aga sellest polnud kasu

keegi issi leidis malga

nastikul ei olnud asu

kartis, võttis jalad selga

ja et poleks liigset kära

ja ei oleks tühjast tüli

laste juurest ujus ära

sinna, kust ta ennist tuli

nii sai lõpp sel kurval lool

nagu ikka igal pool

et kord elas ilmas nastik

kellel polnud väga viga

olnud lausa majauss

iga kokkusaamisega

suurte meelest õel ja vastik

hobuse unenägu

suvel pole väga viga

hobusel, kel kõrge iga

suvel kasvab värske rohi

vahel lilli süüa tohib

sügiselgi pole paha

õunu võta palju tahad

värsket kapsast porknaid kaali

elu lill ja traalivaali

aga talvel nukrad lood

luhaservalt siitpoolt sood

kuiva heina ette kanda

kamaluga kaeru anda

võimalik vaid vanal suksul

eks nii tuju hoida katsu!

kurvad hobusel on silmad

hambad läbi, külmad ilmad...

kuid kus oled hädas suures

abi alati on juures

lastel hüva nõu on kallis

kuidas lohutada tallis

konutavat semu vana

näha teda rõõmsamana

säästmaks omi hambaid nõtru

sööb nüüd kaerahelbeputru

iga hommik, iga õhtu

imestama paneb kõhtu

karmi elu sunnil

vaesel hamstril väga paha

ta ei taha

et tal oleks aina kiire

nagu mingil superhiirel

tahaks hoopis rattalt maha

vao pealt välja tõsta saha

tahaks natukene süüa

veidikene lulli lüüa

tahaks juua sõõmu vett

tahaks tunda rõõmu et

elul pole väga viga

kuigi rõhub vahel iga

aga elu visakas sohi

ta ei tohi

jooksma peab ta kogu hingest

väriseda ei või pingest

naaberrattalt kära kajab

seda suure hooga ajab

ringi uljas rotikamp

kellel meeldib rutt ja tamp

ja kui kaitsta end ei taba

söövad ära sinu saba

vaesel hamstril tõesti paha

ta ei taha

joosta enam rattas ringi

hinnaalandust ei tingi

ühegima imejõuga

ega suuda mingi nõuga

hingetõmbe jälgi peita

nii võib sootuks hinge heita

ja kui elu viskas sohi

et ei tohi

visata võib vastu karvast

rattalt lasta hoopis varvast

hamstril olla nõnda parem

ta ei ole sellest arem

rangelt võttes

 

rangelt võttes pole tõhus

kass, kel liblikad on kõhus

seab ju kauni ilma ohtu

nuusib lilli, närib rohtu

tõesti võtab tõsiseks

häbist punapõsiseks

siiski pole suurim mure

hetkel kapsaleht või kured

soetab mõtteid igatsugu

isevärki asjalugu –

maad ja ilma kriibib õhus

liblikas, kel kassid kõhus

 edasirääkimiseks väiksematele

hobuseissi läks pissile

koos hobusepoegadega

hobusetütred läevad hobuseemmedega

ja kui eriti veab siis hobusememmedega

sest hobusememm on see kes teab

ja asjade üle arvet peab

teab asju ja jutte

mis olulised

on kahe ja kolmeharulised

ja vahel harva ka keevalised

ja sekka ikka ka karvased

või ühe kahe või viievarvased

on kusagilt kandist ka kurvad

kuid mitte kunagi kurjad

on pigem pehmed kui urvad

ja veidi pipra ja paprika servased

need jutud on alati paremad

kui televusseri sees

mis iganes sarjad

sest on ju nii

et igast maiusest

on üle

enese korjatud marjad

ja issid

on enamalt jaolt memme pojad

ja emmed

on tulevad memmede kojad

ja sestap issi

käib pissil

koos meeste ja poegade punti

ja neil omad jutud

mis susi ja hunti

küll kokku küll lahku

vast liitnud on üha

või lahutand

sellest ei räägi sest püha

ja emmed ja memmed ja tütred

neil oma rida

neil aeg kulgeb kauem

sest juttusida

on rohkem kui pissi

ja parem kui issi

ei tea neist

vaid aimab

kui veab silma kissi

 

oluline

 

hommikuti terahaaval

korjan kokku uneliiva

iga hommik eri värvi

et saaks liblikatel tiiva-

kirjad olla mitut närvi

iga liblik ise moodi

õhtuti loen unejärvi

krutin unekajaloodi

igal järvel oma lugu

veab kui otse oma voodi

satub mõtteid igatsugu

silmadesse uneliiva

 

aja asja olud

imestus ja mure taovad

hinge seest kui sõbrad kaovad

mis neist saanud, milles asi

et nad ära minna lasid

kuid sul pole siiski süüd

ajad lihtsalt teised nüüd

muist neist kasvanud on välja

külge saanud veidra nälja

teha asja omadega

lapsepõlve kaaslastega

enam tegemist ei taha

häbenevad hoopis maha

vaesed sõbrad ei saa aru

kuhu jäänud Kati karu

haned-luiged tiigrikutsu

eks sest uba leida katsu

Sipsik jäänud nurka maha

ja et kuigi nad ei taha

sinnasamma jätnud naha

Muhv ja Kingpool Sammalhabe

sest et sisse ei too raha